Métrica y rima del poema Ruinas

Ruinas

de Salomé Ureña

Versossílabasrima
consonante
rima
asonante
Me-mo-rias-ve-ne-ran-das-deo-tros-dí-as11Aa
so-ber-bios-mo-nu-men-tos7Bb
del-pa-sa-does-plen-dor-re-li-qui-as-frí-as12Aa
don-deel-ar-te-ver-tió-sus-fan-ta-sí-as11Aa
don-deel-al-maex-pre-só-sus-pen-sa-mien-tos.11Bb
Al-ve-ros-¡ay!-con-ra-pi-dez-que-pas-ma11Cc
por-laan-gus-tia-da-men-te7Dd
que-sue-ña-con-la-glo-riay-seen-tu-sias-ma11Cc
la-be-llahis-to-ria-deo-trae-dad-lu-cien-te.11Dd
¡Oh-Quis-que-ya!-Las-cien-cias-a-gru-pa-das11Ee
teal-za-ron-en-sus-hom-bros7Ff
del-mun-doa-las-a-tó-ni-tas-mi-ra-das;11Ee
yhoy-nos-cuen-ta-tus-glo-rias-ol-vi-da-das11Ee
la-bri-sa-que-so-llo-zaen-tus-es-com-bros.11Ff
A-yer-cuan-do-las-ar-tes-flo-re-cien-tes11Gg
suim-pe-rioa-quí-fi-ja-ron7Hh
y-cre-a-cio-nes-tu-vis-tee-mi-nen-tes11Gg
fuis-te-pas-mo-ya-som-bro-de-las-gen-tes11Gg
y-laA-te-nas-mo-der-na-te-lla-ma-ron.11Hh
Á-gui-laau-daz-que-rá-pi-da-ten-dis-te11Ii
tus-a-las-al-va-cí-o7Jj
y-por-so-bre-las-nu-bes-te-me-cis-te:11Ii
¿por-qué-te-mi-ro-de-so-la-day-tris-te?11Ii
¿dóes-tá-de-tu-gran-de-zael-po-de-rí-o?11Jj
Vi-nie-ron-a-ños-dea-mar-gu-ras-tan-tas11Kk
de-tan-ta-ser-vi-dum-bre;7Ll
quehoye-sahis-to-riaal-re-cor-dar-tees-pan-tas10Kk
por-quei-ner-me-deun-due-ñoan-te-las-plan-tas11Kk
hu-mi-lla-da-te-vio-la-mu-che-dum-bre.11Ll
Y-las-ar-tes-en-ton-ces-i-nac-ti-vas11Mm
mu-rie-ron-en-tu-sue-lo7Nn
sea-ba-tie-ron-tus-cú-pu-las-al-ti-vas11Mm
y-las-cien-cias-ten-die-ron-fu-gi-ti-vas11Mm
ao-tras-re-gio-nes-con-do-lor-su-vue-lo.11Nn
¡Oh-miAn-ti-llain-fe-liz-queel-al-maa-do-ra!11Ññ
Do-qui-e-ra-que-la-vis-ta8Oo
á-vi-da-gi-raen-tuen-tu-sias-moa-ho-ra11Ññ
u-na-rui-na-de-nun-ciaa-cu-sa-do-ra11Ññ
las-muer-tas-glo-rias-de-tu-ge-nioar-tis-ta.11Oo
¡Pa-tria-des-ven-tu-ra-da!-¿Quéa-na-te-ma11Pp
ca-yó-so-bre-tu-fren-te?7Dd
Le-van-ta-ya-de-tuin-do-len-ciaex-tre-ma:11Pp
laho-ra-so-nó-de-re-den-ción-su-pre-ma11Pp
y-¡ay-si-des-ma-yas-en-la-lid-pre-sen-te!12Dd
Pe-ro-va-no-te-mor:-ya-de-ci-di-da11Qq
ha-ciael-fu-tu-roa-van-zas;7Rr
ya-del-sue-ño-des-pier-tas-a-la-vis-ta11Oo
ya-la-glo-ria-te-vas-en-gran-de-ci-da11Qq
en-a-las-de-ri-sue-ñas-es-pe-ran-zas.11Rr
Lu-chain-sis-te-tus-tí-tu-los-re-cla-ma:11Ss
queel-fue-go-de-tu-zo-na7Tt
pres-tea-tu-ge-nio-su-po-ten-te-lla-ma11Ss
yen-treel-a-plau-so-que-te-dé-la-fa-ma11Ss
vuel-vea-ce-ñir-te-la-triun-fal-co-ro-na.11Tt
Que-mien-tras-sue-ño-pa-ra-tiu-na-pal-ma11Uu
yal-por-ve-nir-ca-mi-nas7Vv
no-más-seo-pri-mi-rá-dean-gus-tiael-al-ma11Uu
cuan-do-con-tem-pleen-la-ca-lla-da-cal-ma11Uu
la-ma-jes-tad-so-lem-ne-de-tus-rui-nas.11Vv